Lagodekhi

Nutikas matkav vabatahtlik.

Meie esimene täispikk nädalavahetus linnast väljas, kuskil kaugel Ida-Gruusia mägedes. Tegelikult oli tegu Hashi-nädalavahetusega, mis tähendab seda, et seltskonnaks oli umbes-täpselt kolmkümmend siin elavat välismaalast. Nädalavahetuse eesmärk oli lihtsalt väljasõit hea seltskonnaga, natuke matkamist, telkimist ja mõned Hashi-rituaalid. Kokkuvõttes oli tegu hirmustoreda nädalavahetusega.

Natuke matkamist tähendas loomulikult seda, et suundusime läbi mägise metsa koseni ja tagasi...viis kilomeetrit ühes suunas ja 5 kilomeetrit teises suunas, ühesõnaga selline väikene jalutuskäik:) Kuna ma kahjuks osav sõnameister ei ole, siis jätan selle müstilise muinasjutumetsa sõnadesse paneku vahele ja lisan vaid mõned pildid:) Vt. allpool.

Selle jalutukäigu kõige meeldejäävam osa oli loomulikult kosk, kus voolas hirmus külm vesi, aga kuna tegu oli -once in lifetime- üritusega, siis oli patt jätta vahele suplemine selles mägikoses:)

Ja nagu Hashi traditsioonidele kohane, siis oli lõpuks kätte jõudnud aeg kus meiegi endale nimed saime. Kes enda oma mäletab, kes mitte, aga minu jaoks ei olnud midagi põnevat – vana nali minu kapinuppude pihta:)

Igatahes, kõik mis juhtus Lagodekhi's, jääb ka Lagodekhi:)