Nooruspõlv

Me kohe oskame vahel sattuda olukordadesse, mis meenutavaid neid pööraseid hetki nooruspõlvest:) Näiteks kui ühel hetkel istud autos kolme võõra noormehega, kellest vaid ühega oled korra varem kohtunud, et kuhugi järve äärde piknikule sõita, siis seda võib täiesti kindlalt nooruspõlve rumaluseks nimetada, ainult selle vahega, et me pole enam noored:)

Tbilisi meri

Aga sellegipoolest oli tegemist ühe üritusega, mis meie siinolekule värvi juurde annab:) Meie jaoks on see kõik uus ja isegi ütleks, et (tragi)koomiline, aga paljude jaoks on see elu ise:)

Niisiis, tänu meie eksootilisele välimusele (loe: heledanahalised-  ja juukselised), saame me tihti tähelepanu ja kutseid igasugustele vahvatele üritustele. Ehee, näiteks ühel õhtul kohtasime juhuslikult tänaval ühte aseri noormeest, kellega olime eelmisel õhtul ühe sõbra sünnipäeval kohtunud ning lisaks sellele, et noormees teadis vähemalt kahte sõna eesti keelt („kuidas läheb“), ei suutnud ta ära uskuda, et ühel tütarlapsel võivad kohevad blondid lokid olla ja nii ta täitsa juhuslikul hetkel vestluse jooksul ei suutnud oma kiusatusele vastu panna ja pidi etteteatamata mu kiharaid katsuma – ega sellist asja nagu seda on blondid lokid pole ju varem nähtud:)



Nii, tagasi asja juurde. Ei saa küll öelda, et käisime esmakordselt piknikul kohalike noormeestega, aga järve ääres ja ujumas küll. See veehoidla, mis kannab nime Tbilisi Meri,  juba peaaegu et natuke lõi koduse tunde, aga Pärnust ja merest on asi ikka väga kaugel. Kui miski muu mind koju tagasi ei too, siis saun ja meri kindlasti: )  Muidugi juba minek sinna oli väga meeleolukas ja poole tunnisest sõidust sai tänu organiseerimatusele nii mõnigi tund. Ei jõudnud me ära mõistatada, kumb variant oleks parem olnud – kas see, et noormehed ise eelnevalt poest kõik vajalikud toiduained hangivad ja sellega oma mehelikkust ja iseseisvust näitavad või see, et meiega koos poodi külastada sooviti, et me saaksime valida sealt kõike, mida vaid soovime. See lause hakkab juba glišeeks kujunema:) Gruusiale omaselt, ei saa sa kõike vajalikku ühest poest – selleks tuleb vähemalt kolme erinevat marketit külastada. Nii me ühe marketi ukse taga autos istusime, kui üks noormees kahe roosiga meie juurde naases. Olimegi ennem omavahel kurtnud, et kohvikusse ja kirikusse on meid eelnevalt viidud küll,  aga lilli pole meile veel keegi kinkinud, seega see etapp ka nüüd läbitud. Tuttuus etapp oli see, kui noormees, keda esmakordselt kohtasin, põlvele langes ja puulehekeste pealt hakkas vaatama kas ma teda armastan või mitte „ugvars var – ar ugvars“ jne jne:) Nii ta süda murtud sai, esimest korda. Teist korda selle pärastlõuna jooksul murdsin ta südame siis, kui keeldusin ta kõrvale autos istumast. Lõpuks peatas ta auto ja keeldus edasi sõitmast, mille peale ma teavitasin, et võin takso ka võtta: ) Õnneks lõpuks ta sõber nõustus ta kõrvale esiistmele istuma, et sõit jätkuda saaks:) Ja seal oli vist ka kolmas kord, kui ma ei nõustunud temaga rohkem kohtuma. Vaesekene, loodan, et ta saab sellest üle:)

Selle pärastlõuna jooksul sai hangitud ka Gruusia šašlõki retsept, mis tuleb nüüd siit:

Šašlõkk Gruusia moodi

Lõigu liha tükkideks, 7x5 cm - no siuksed korralikud ikka

Aja varda otsa, mille teed ise puuoksast

Määri kokku jämeda soolaga ja pista kohe tulele, ilma marineerimiseks aega andmata

Serveeri koos viilutatud mugulsibulaga

Ja nii lihtne see ongi!

Ühesõnaga – elagu antropoloogilised uurimused!